Meie kogemused liiklusmärkidega Pariisis

Olles üsna omapärase lähenemisviisiga riik mitmes mõistes, tuntakse Prantsusmaad HCI , ergonoomika ning kasutatavusteaduste aspektist vaadatuna pisut provintsiaalse riigina. Nende „angloameerikalike veidruste“ ignoreerimine on iseenesestmõistetavalt jätnud sügava misantroopilise jälje Prantsusmaa toodetele ning igapäevaelu struktuurile. Alles Prantsusmaale sattudes hakkad mõistma, kuivõrd kehvas seisus on olukord siin.

„Üllatumine“ algab juba peale esimesi sammusid Charles de Gaulle-i lennujamast, kus võib kohata üsna omapäraseid liiklusmärke. Ülemaailmselt kehtib standartne süsteem teejuhiste andmiseks, koosnedes kaheksast erisuunaga noolest, mis omavad üsna selget ning hästikinnistunud tähendust, mis leiab kasutust enamustes praegukehtivates standardites ja käsikirjades.

Joonis 1 - tavapärane suunisnoolte interpretatsioon (joonise allikas [1])

Ülemaailmselt, välja arvatud Pariisis. Eeskätt otsesuunda tähistav märk kõikides riikides üles suunatud nool. Pariisi lennujaam hakkab oma külastajaid segadusse ajama, kasutades hoopis allapoole suunatud nooli. Kuigi allapoole suunatud nool on ilmselgelt populaarsem (Joonis 2), leidub vahest ka „vahelduseks“ kasutatud ülespoole suunatud nooli (Joonis 3).

Joonis 2 - allasuunatud nooled suunavad reisija pigem otsima treppe alumisele korusele, tegelikkuses tähistavad need aga otsesuunda. Joonis 3 - tähistamaks terminale 2B ja 2D, on kasutatud allapoole suunatud noolt, terminalide 2F ja 2G jaoks aga ülespoole suunatud noolt. Tegelikkuses asuvad kõik eelmainitud terminalid aga samal korrusel.

Võib öelda, et prantsuse disainerid on enam-vähem selgeks saanud parema ning vasaku suunaviite kasutamise ja ka seda mitte lõplikult. Kõiki teise suunaga nooli kasutavad nad üsna sürrealistlikult. See kehtib nii lennujaama kui ka raudtee ja metroo puhul, mis on Pariisis – kusjuures- üsna tihedasti omavahel integreeritud (joonised 4, 5, 6).

Joonis 4 - see märk paneb reisija otsima teed kõrgematele korrustele, kuid tegelikkuses asub ligipääs A ja B terminalidele hoopis allkorrusel, kuhu pääseb eskalaatoriga. Joonis 5 - "Alla treppidest, mis viivad üles": joonistame ükskõik mis suunas nooli, välja arvatud neid, mida oleks tarvis kasutada. Joonis 6 - "Kordame taaskord - ligipääs liinile 1 asub vasakul ning allpool" - imeline hüvastijätt enne lahkumist hoopis üles ning paremale.

Meeldivaim oli maa-alune läbikäik Triumfikaare lähedal: jalakäija, kes soovib saada metrooliinile 1, suunatakse esmalt paremale. Minnes aga 20 meetrit selles suunas, näöeb ta vastupidist viita.

Joonis 7 - "Robotilõks", mis on samal ajal ka värviinversioon - vasakul kirjutame liininumbrid mustaga kollasel taustal ning paremal kollasega mustal taustal.

Kui siia läbikäiku satuks robot, jääks ta siia lõksu, kõndides ühe sildi juurest teiseni kuni ta akud tühjaks saavad. Kõndides vasakult-paremale-vasakule taipasin õnneks, mis on toimumas, kuna olin eelnevalt kuulnud inglisekeelset teadet metroovagunis, mis teatas, et pühapäeva hommikutel on liin 1 ajutiselt suletud. Selle asemel on kasutusel erinevad bussiliinid. See nool viib meid hoopis vasakul asuvasse bussipeatusesse. Pariisi metroovagunites pole piisavalt ruumi, et sinna paigutada metrooskeeme (rääkimata raudtee- ja trammiliinide skeemidest) – välja arvatud aknaklaasidel (nagu on tehtud Moskvas). Seetõttu otsustasid Pariisi metrootöötajad mitte vaevuda ning lihtsalt kahandasid olemasoleva skeemi praegusele suurusele (joonis 8).

Joonis 8 - "Monsieur, palun liigutage oma pead": skeem on paigaldatud just sellele tasandile, kus asuvad reisijate pead. Ilma mingite abivahenditeta pole sellelt skeemilt võimalik midagi välja lugeda.

Prantsuse viitade „eripära“ ei piirdu vaid transpordiga. Seda leidub kõikjal. Ikoonid, mis viitavad tualettidele ning liftidele Kongressipalees (Palais des Congres de Paris) on väga sarnased. See ei pruugi endast kujutada suuremat probleemi kui sa oled otsitavale objektile väga lähedal, kuid püüdes orienteeruda majaplaani järgi, võib see sarnasus tekitada segadust.

Joonis 9 - "Sooline võrdõiguslikkus", mis antud juhul ei kujuta endast midagi head. Joonistades vastavalt nõudmistele kolm meessoost kriipsujukut (joonis 10), tekkis pisut "ootamatu" tulemus. Joonis 10 - korrektne liftiikoon ühes Champs Elyseel asuvas kaubamajas.

Mõlemad sood on suunatud meeste tualettruumi (joonis 11).

Joonis 11 - ka Kongressipalees tekkis vajadus joonistada kaks messoost lisakujutist, et proovida vähendada naiste tungi meestetualetti. Ehk oleks efektiivsem ning lihtsam nooled lihtsalt kustutada, et mõlemasooliste tualetti tähistav ikoon hakkaks kehtima kogu ümbritseva ruumi kohta, innustades naisi pigem otsima sobivamaid uksi?

Meie hotelli 7. korrusel asuvad liftinupud ei jätnud meid samuti külmaks. Vaadates paneeli, võisime järeldada, et lift sõidab vaid üles või kuuendale korrusele (joonis 12). Loomulikult proovisin minna kuuendale korrusele ning vaadata, millised nupud seal asuvad. Seal asusid „normaalsed“ nupud (muide, 6. korrusel ei ole mitte midagi erilisemat – seal asuvad samasugused numbrid nagu seitsmendalgi).

Joonis 12 - illustratsioon veel avaldamata raamatule "Disainerite huumor"

Kokkuvõttes, kolleegid, kui leiate end Pariisist, ei jää te igavusse. Prantsuse disainerid sunnivad teid ajusid ragistama igal sammul. Minu praktiline soovitus: ärge minge hulluks, pigem püüdke end asetada kohalike disainerite jalatsitesse, mõeldes tema moodi ning harjudes reaalsusega sama muretult kui tema. Lühidalt sellest, kuidas luua viiteid Korrektne suunanoolte kasutamine on välja toodud joonises 13.

Joonis 13 - näited suunisnoolte korrektsest kasutamisest: hall ristkülik on täpne suunaviit

Pange tähele, et näidetes joonises 13 on informeeriv märk positsioneeritud otsustuspunktile. Ära kombineeri kaks suunaviita ühes, kasutades diagonaalselt (45 kraadi) ühte noolt, kuigi soov on kasutaja suunata otse ja siis pööramisele.

Joonis 14 - antud juhul peaks kasutama pigem kahte noolt: üks neist tähistaks otsesuunda, teine pööret (illustratsioonide allikas [2])

Nooled, mis viitavad vasakule suunale (sh. kaks kaldus noolt), üles või alla, peaksid olema paiutatud suunamärgi vasakule küljele. Nooled, mis viitavad aga paremale, peaks olema paigutatud märgi paremale äärele (joonis 15).

Teatud juhtudel on võimalik paigutada üles ning alla suunavad nooled ka paremale märgi poolele.

Joonis 16 - üles suunavad nooled võib paigutada ka märgi paremale küljele kui on tõenäosus, et reisijatevoog hoiab sinna suunda pidevalt (illustratsioonide allikas [2])

Märkide ülesehitus pannakse paika, alustades noole paigutamisest. Piktogramm ning tekst paigutatakse kas vasakule või paremale, olenevalt noole enda asukohast. Kui nool paigutatakse märgi vasakule poolele, peab piktogramm asuma paremal pool noolest, selle järel tekst. Kui nool on aga paremal küljel, peab piktogramm asuma noolest vasakul, ning seejärel tekst. Näidised korrektselt disainitud märkidest võib leida jooniselt 17.

Joonis 17 - mudelid, mida emuleerida

Rohkem informatsiooni suunaviitade ning –märkide disainimise kohta võite leida järgnevatest teostest:

[1] Massachusetts Port Authority (2005) Boston Logan International Airport: Signage Standards and Guidelines, Volume 1 – Terminals. Boston: Massport | http://www.massport.com/doing-business/Pages/CapitProgSignage.aspx [2] The Port Authority of NY & NJ (2008) Signing and Wayfinding Airport Standards Manual (4th Ed.). New York: The Port Authority of New York & New Jersey Aviation Department, 138 p. | http://www.panynj.gov/business-opportunities/tcap/pdf/7.5-References/7.5.2-aviation/7.5.2-03-airport-stds-signing.pdf [3] London Overground (2009) London Overground Signs Standard, Issue 3. London: Transport for London, 66 p. | http://www.tfl.gov.uk/corporate/media/12523.aspx [4] Airport Cooperative Research Program (2011) Wayfinding and Signing Guidelines for Airport Terminals and Landside (ACRP Report 52). Washington: National Academy of Sciences, 255 p. | http://www.trb.org/Main/Blurbs/165910.aspx [5] Phoenix Sky Harbor International Airport (2006) Sign Standards & Guidelines: Terminals 2, 3, 4, Curbfronts, Roadways, Parking Garages. Tempe: Wilbur Smith Associates, 99 p.| http://skyharbor.com/about/SignageStandardsManual.html [6] DART (1994) Sign Standards Manual. Dallas: Dallas Area Rapid Transit | http://mel.dart.org/manuals/Sign%20Stnd%20Manuals.pdf [7] Mijksenaar P. (2012) Wayfinding at Schiphol: On the How and Why of Signage at Amsterdam Airport Schiphol. Amsterdam: Mijksenaar, 53 p. | http://www.mijksenaar.com/shop/